Siin avaldan varasemate kunstiteraapiahõnguliste õhtute sarjas osalejate loal tagasisidet kohtumistele:

* Need olid sellised mõnusad pühapäevaõhtud mõtisklemiseks ja ka oma mõtete väljendamiseks.
Vajalik on enda mõtted valjusti välja öelda.

* Analüûsin ennast palju ja tihti valgun laiali oma mõtetega aga kunstiteraapia aitas keskenduda konkreetsele teemale.

* Need kaks tundi pühapäeviti olid lõpuks ometi aeg enda heaoluks ja enda sisemaailmas, mõtetes, tunnetes ringi rändamiseks. Väga oluline roll osade pikalt vindunud probleemide, muremõtetega silmitsi seismisel, lahendamisel ja ka jagamisel ja rääkimisel. Ma olen ikka öelnud, et kannan endaga seljakotis kaasas kõiki neid probleeme, muresid ja ei teadnud enam kui palju neid sinna enam mahub või kui kaua jaksan neid veel tassida. Võin öelda, et iga meie pühapäevase kunstiteraapia kohtumise järel see raske seljakott kergenes vähehaaval ja nüüd on see juba päris kerge. Samal ajal lisandus seljakotti iga kohtumise järel sellist kergust, uut energiat, lootust ja lohutust, pisut rohkem iseenda armastamist ja iseendaga sõbrunemist. Ma mäletan kuidas kunstiteraapiaõhtutelt väljusin ja mõtlesin, kui hea on olla, justkui ringi lendleval, hõljuval liblikal. Minu jaoks kunstiteraapia kohtumistel oli väga oluline roll ka sellel, et see haaras mind ja see, et sain vähemalt kaks tundi iga nädal ennast igasugusest olmemõtetest ja muredest, siginast-saginast välja lülitada, aega kaduda. Kunstiteraapia kohtumistele järgnes selline päris tõeline puhkeseisund, et mu pea oli klaar ja mõtetest tühi veel ka terve ülejäänud õhtu, seda juhtub minu puhul väga harva.

* Ma sain aru, et olen õiges kohas, kuna selline piltide ja kunstiteraapiavõtete abil minu avamine ja rääkima saamine toimib, lisaks sellele, et sellel kõigel on tervendav mõju.

* Kõik ülesanded, mis olid ettearvamatud, meeldisid mulle eriti, mõne puhul lausa lõpuni välja ei teadnud, mis saab või valmib. Savivoolimine oli see, mida alguses pelgasin, aga kindlasti oli see üks minu vaieldamatu lemmik.

* Sa tead, mida teed. Tundsin, et iga kohtumine on ette valmistatud, meeldivad vestlusringid tagasiside andmiseks olid hästi juhitud. Mul on küll tunne, et iga osaleja sai piisavalt tähelepanu.

* Oli tunda Sinu empaatiat, märkamist, pühendumist ja kuidagi sellist igaühe väärtustamist ja oluliseks pidamist ning ka isiklikku lähenemist, märkamist, julgustamist, hoolimist.

* Mõnusas ruumis, sundimatus õhkkonnas on hea enda üle mõtiskleda ja sinu antud ülesanded aitavad ja toetavad seda tegevust. Grupis on seda parem teha, sest teised toetavad (kaudselt). 

* Ma olen väga väga tänulik, et sellist asja korraldad ja läbi viid, ja et leidsin selle kursuse ja et leidsin ka väikse julgusehetke, et end kirja panna ja teise väikse julgusehetke, et kohale tulla. Aitäh Sulle!