Seekord panen oma õpingute, kogemuste (töökogemused ja omakogemus kunstiteraapiaga) ja lugemise põhjal
kirja
, kuidas ma kunstiteraapiat näen ja miks see mulle meeldib. Lõpupoole saab lugeda ka ametlikumat ja teaduspõhist kirjeldust Ameerika Kunstiteraapiate Assotsiatsiooni sulest kunstiteraapiatest, et enda mõtteid täiendada.
Minu jaoks on kunstiteraapia eelkõige väga praktiline viis endaga kontakti saada ja tegeleda. See on natuke nagu tervisesport - keha eest tuleb ju hoolt kanda. Vaimse tervise eest samamoodi.
Vahel võrdlengi kunstivahendeid spordiinstrumentaariumiga. Näiteks savi võib olla nagu hantel - treenid enda jaoks täpselt parajas mahus ja parajate raskustega ja muskel (aju) muudkui kasvab. Saviga ei juhtu, muide, mitte midagi, savi kannatab kõik välja. Ka kõige raskemad tunded ja teemad. Pintsel võib olla kummilint või Sinu enda painduvus - valid aga oma lemmikvärvi ja venitad-painutad lõuendil endale vajalikus suunas. Kunsti võib teha ka lihtsalt toreduse pärast, ka see mõjub meelierutavalt, vaimuvirgutavalt, maandavalt ja inspireerivalt.
Kunstiteraapia erinevad vahendid, materjalid ja harjutused moodustavad kokku justkui
vaimse tervise treeningu. See toetab aju plastilisust, "liiklust" aju
erinevate osade vahel, uute sünapsite ja radade tekkimist. Aju plastilisus
omakorda aitab paremini kohaneda erinevate olukordade ja muutustega. See
toetab vastupidavuse ja visaduse (resilience) ning edenemismõttelaadi (growth
mindset) tekkimist ja kasvu. Seda kinnitab ka minu eriline lemmik kunstiteraapiatest: Lisa Hinz (postituse lõpupoole toon välja lugemismaterjali ja kasutatud kirjanduse).
Kunstiteraapia “töötab” erinevatel tasanditel.
Kunstiteraapi protsess viib meid
muuhulgas ka kehalisele tasandile – Sa oled protsessi kaasatud läbi meelte või
läbi liigutuste/liikumise. See omakorda aitab iseendaga hea kontakti saada,
olla endast teadlikum, vabastada energiat, kogunenud pingeid või panna energia enda jaoks soodsas suunas liikuma. Kunstitööd saab teha ja kogeda ka läbi tajude ja emotsioonide. Võib
olla üsna kergendav panna oma tunne kunstitöösse ja see ära tunda, anda
talle nimi ja tähendus. Lisaks saab oma sisemaailma välist peegeldust eemalt
vaadata ning uurida iseendalt, mida ma siin näen või tajun. Kust lähevad minu
piirid? Mida ma vajan? Mis mind toetab? Jne.
Tähendusi ja taipamisi
kunstitegevusest leiab igaüks. Terapeut saab selles protsessis olla saatja ja
küsimuste esitaja ja ulatada nähtamatu redeli, midamööda igaüks omal rajal edasi
areneb.
(illustreeriv pilt: Rickety Ladder, drawing by Fran Henig).
(The Profession. American Art Therapy Association).
Hinz, L. (2019). Beyond Self-Care for Helping Professionals: The Expressive Therapies Continuum and the Life Enrichment Model. NY: Routledge.
Hinz, L. (2009). Expressive therapies continuum : a framework for using art in therapy. NY: Routledge.
Lisa kommentaar