Aprillist

Kuu esimesse poolde jäi reis Tšehhi, kus osalesin koos kuraator Hanna-Liis Kontiga festivalil nimega Kreatfest, mille eesmärk on viia kokku haridus ja kunst, loovad tegevused ning liikumine, et toetada ja soodustada õppimist erineval moel. Mul oli võimalus läbi viia ühte töötuba. Keskendusime üksteisele häälestumisele, üksteise kuulamisele, koostööle ja loovuse avaldumise toetamisele. Osalejateks olid õpetajad ja teised lastega töötavad inimesed. See oli minu jaoks päris suur väljakutse, teha inglise keeles tööd. Soovin, et tunneksin end inglise keeles aina mugavamalt ja soravamalt, töö käib. Eelmise aasta alguses „tellisin“, et saaksin rohkem inglise keelt praktiseerida ja õppida ja peale seda on järjest tulnud neid võimalusi. Võib vabalt veel tulla, jaa 😊.
Mulle läks vist kõige rohkem korda selline tagasiside mu töötoale: „kogesin a-e-g-l-u-s-t-a-m-i-s-t, rahu, kohalolu, ei teadnudki, et ma seda nii väga vajan.“. Mul on hea meel, et õnnestus lisaks teadmistele ka selline kogemus edasi anda. 

Ja siis sain aprillis rääkida kunstiteraapiatest Reggio festivalil ja teen seda Terakese lasteaia õpetajatele uuesti mais koos praktilise töötoaga.

Ja siis ja siis, aprillis algas ka lahenduskeskse kunstiteraapia LOM (Lösen Orientierten Mahlen) koolitus. Et ma nö esimese lennu väljaõppest sai osa katsejänesena ehk et sain enda nahal kogeda seda meetodit ja tean, et see toimib, siis ma olen päris müüdud niikuinii. Seda mõnusam ja põnevam on nüüd ise
õppida seda rakendama. Juba tahan praktiseerida ka 😊.
See on lihtsalt väga praktiline. Esimesest õppesessioonis jäi enim kaasa kõlama meetodi üks eesmärke „bored brain“ – aju nö maha jahutamine, rahustamine. Selle peale omakorda saab kunstiteraapia abil kirjutada uusi lugusid ja luua uusi terveid mustreid.

3-päevase maalimise „tulemus“ oli esialgu üks suur sinine ring  ja pealtnäha võibki tunduda, et „mida te seal üldse tegite?“, aga tegelikult on ühe ringi taga/all/sees väga palju ja põhjalikku tööd iseendaga. Lisaks ringidele saab muidugi maalida erinevaid asju (metafoore) ja joonistamisoskus pole selle juures tarvilik, kõik saavad hakkama. Pealegi käib see maalimine suuresti mittedominantse käega otse paberile.
Aa, kellele see on või milliste teemadega saab seda meetodit rakendada? Nii laste kui täiskasvanutega.
Saab tegeleda erinevate teemade, muredega, kognitsioonidega, soovide-eesmärkidega ja sümptomitega. Enda kogemuse põhjal saan jagada, et olen katsejänesena selle abil tegelenud ja läbi töötanud mitu sügavat teemat.
Minu esimese õppesessiooni teemaks aga, mida õppeprotsessis ise läbi teha, oli hirm avalikult esineda. Mulle tegelikult sügaval sisimas väga meeldib esineda, aga see hirm, eks, see on ka. Ja mitte ainult – ma teen sellist trikki esinedes, koolitust läbi viies, et kui liiga õuGne hakkab, siis ma panen lihtsalt silmad kinni (ja räägin edasi). Novot.
Teraapiaprotsess on väga lühidalt kirjeldades selline, et eelintervjuu käigus kaardistatakse teema, uuritakse, mis mõtted ja tunded selle taga on ning kuhu tahetakse liikuda. Täidetakse protokolle ja mõõdikuid. Edasi on maalimine. Ja vahele jälle mõõtmine, siis maalimine, kuni tekib teadmine, et nüüd, nüüd on olukord muutunud. 
Ehk et, kui keegi peaks nägema mind kusagil avalikult rääkimas, esinemas, siis saab tähele panna, kas ma hoian silmad lahti 😉.

Selline aprill siis. Ootan avatud silmadega maikuud 😊.