Mul on palutud kirjutada kunsti ja käelise tegevuse kasulikkusest inimese tervisele (Eesti Loodus, 12/2022, toimetamata tekst). Kes ma selline olen, et sellest üldse midagi arvata, teada või kirjutada? Antud kontekstis olen ma inimene ja loovterapeut. Ma olen ca 16 aastat tegelenud väikelaste arengu toetamisega käelise tegevuse kaudu ja viimased 6 aastat täiendanud end loovteraapia valdkonnas, visuaalkunstiteraapia erialal. Loovteraapias on minu sihtrühm laienenud, töötan nii väikelaste, eelkooliealiste, teismeliste kui ka täiskasvanutega.
Ma ütlen kohe alguses ära, et kunsti ja käelise tegevuse lülitamine oma igapäevaellu, moel või
teisel, on tõesti kasulik nii vaimsele kui füüsilisele tervisele. Kunstiga tegelemine lihtsalt ei
pruugi olla igaühe jaoks sobiv tegevus, aga see on üks väga tore võimalus. Olles ise kaunikesti
praktiline inimene, näen ma käelises tegevuses mitmeid efektiivseid ja lihtsaid viise inimese
üldise heaolu toetamiseks. Jagan veendumust kunsti ja käelise tegevuse kasulikkusest, toetudes
oma isiklikule kogemusele, teadmistele ning ka oma töökogemusele loovterapeudina.
Et kõik ausalt ära rääkida, ei ole ma oma olemuselt ei erilise kunstikallaku või -andega, kunst
ei ole otseselt minu esimene eneseväljendusvorm või -viis, aga sellegipoolest moodustab
olulise osa minu enesehoolest ja tööst. Pika sissejuhatuse lõpetuseks nimetan mõned tegevused,
mida ma pean silmas kunsti ja käelise tegevuse all. Need on erinevad kunstitehnikad (näiteks
erinevat tüüpi joonistamine, maalimine) ja käelised tegevused (kollaaž, savi jm voolimine,
käsitöö, meisterdamine, puutöö). Erinevad tegevused ja materjalid mõjuvad meile erinevalt.
Siinkohal on vast kõige mõistlikum lähtuda oma eelistustest ja enesetundest materjali
kasutamisel, tegevuse tegemisel. Laiemalt võttes pean siin silmas erinevaid loovaid tegevusi.
Midagi, mida me loome olemasolevast või täitsa uuesti, midagi, mida me paneme uutmoodi
kokku, midagi, mis tekitab meis uusi mõtteid.
Kuidas see meid toetab?
Olen olemas
Kõige olulisem ja käegakatsutavam, mida kunsti ja käelise tegevusega tegelemine annab, on teadmine või kinnitus, et ma olen olemas. MINA OLEN OLEMAS. See on juba väikelapseeas, tehes oma esimesi täppe, kriipse ja kritseldusi, märk väljastpoolt, et minu tegevusest tekib midagi, jääb maha märk minu olemasolu kinnituseks. Ma usun, et selline aeg-ajalt iseenda tegevusest kinnituse saamine on oluline läbi elukaare. Märgist edasi süttib loomulik uudishimu: oo, põnev, vaatame mis veel on võimalik. Mida ma veel suudan teha ja luua? Joonistamise areng on inimesele loomuomane ja universaalne, seda ka kultuuriti. Ehk et see on meil kõigil justkui olemas – võime käeliselt ja kunstiliselt midagi luua. Inimese erinevates arenguetappides võime jõuda kohta, kus just kunstilised oskused jäävad teatud tasemele ja et sealt edasi minna, oleks vaja spetsiifilisemaid, tehnilisemaid oskusi, mis omakorda nõuab juba erialast huvi teema vastu. Samas ei takista erialaste oskuste vähesus või puudumine siiski kunsti ja käelist tegevust enda heaoluks ära kasutada. See ei ole ei vabandus ega ettekääne. Oma lõbuks, enda heaks, võib luua mida iganes ja ka juurde õppida, uusi asju katsetada, oskusi lihvida saab alati. See on kognitiivselt rikastav. Millegi uue õppimine on ka üks võimalus pidevalt töös hoida oma loomulikku uudishimu, mis võib meid tasapisi juhtida millegi poole, mis meid tegelikult huvitab, mida me tegelikult teha tahame, oma päris ülesandeni. Igasugune uudishimu ja uute asjade katsetamine/õppimine hoiab aju vormis ja on trenni eest. Teistega õpitu jagamine omakorda stimuleerib loovust ja suurendab heaolutunnet. Kui keegi veel kampa kutsuda ja koos õppida, oi! Koos õppimine tugevdab suhteid ja tekitab ühiseid huvisid ning kasvatab motivatsiooni.
Loovus ja eneseteostus
Kinnituse otsimine olemasolule või vajadus jätta endast jälg, kasutades oma potentsiaali, võimeid, oskusi ja teadmisi – seda võib nimetada ka eneseteostuseks? Ma usun, et kunst ja käeline tegevus pakub selleks üksjagu võimalusi ja on ju eneseteostus üheks kõrgemaks vajaduseks inimese vajaduste hierarhias. Eneseteostuse momenti toetab omakorda loovus, mis selle kaudu avalduda saab. Kuidas sellist päris loovat momenti eneseteostuses ära tunda? Eneseteostuse heaks märgiks on vast leida oma tegevuses voo-seisund ehk millegi tegemine jäägitu pühendumise, täie tähelepanuga, nii et ajataju kaob. Loovus aitab meil kogeda õnnestumist, meisterlikkust, voolamist… sellistel hetkedel oleme me justkui parim versioon iseendast, pakkudes kogemust, et ma siiski saan millegagi hakkama, kui muidu eluraskus võib olla suur. Loovad tegevused aitavad tõsta tuju, elukvaliteeti, need panevad meid proovile ja esitavad väljakutseid, sest mingeid asju tuleb uutmoodi nö kokku panna. Loovus ja loovad tegevused toetavad inimese psühholoogilist kasvu, paindlikkust, kognitiivseid võimeid, vastupidavust, kohanemisvõimet, aitavad näha asju positiivselt ja innustab lahendusi leidma. Loovus aitab inimestel mõelda asjadest uutmoodi.
Eneseväljendus
Loovad tegevused on võimalus eneseväljenduseks. Miks on eneseväljendus oluline? Igaüks meist on unikaalne ja kõigil meil on oma erilised huvid ja anded. Loovad tegevused on üks paljudest võimalustest see osa endast üles leida. Eneseväljendus on oluline ka sellest vaatevinklist, kui selleks pole näiteks sõnu - kui me ei saa või ei taha ennast sõnadega väljendada. Mure korral võib mure korraks justkui kunstitööle kanda anda ja see võib pakkuda lohutust, leevendust, aga ka võimalust vaadata muret eemalt, saada mõni uus vaatenurk või lahendus. Tunnete väljendamine kunstitööde või käeliste tegevuste kaudu on eluterve, ennast ja teisi mittekahjustav viis nendega toime tulla, ennast toetada. Keerulised mõtted, tunded saab enda seest välja, maha laadida, võib kergem hakata.
Tähenduse loomine
On oluline, et inimese elu tunduks talle endale väärtuslik. Kunsti kaudu on võimalik oma elu eemalt vaadelda, uurida oma rolle elus, leida tähendusi ja rahulolu. Oluline on iseenda jaoks tähenduse leidmine. Samuti on kunstitöö kaudu võimalik tegeleda oma eesmärkide ja ülesannetega elus, mis aitavad hoida fookust. Loomingu abil on võimalik vaadelda oma elu narratiivi ja välja tuua oma elu positiivseid väärtusi, uurida oma uskumusi meie elu kui terviku kohta. Kunstitöö võimaldab muuta seda, mis meid enam ei toeta ning luua uusi toetavaid lugusid. Üks võimalus selleks on kujutada näiteks pildiline elujoon koomiksi, graafilise jutustusena või mõnel kolmandal moel, kus on olulised elusündmused välja toodud ja rõhutatud. Samuti võib uurida oma eluväärtusi, leida neile sümboleid, märksõnu või kirjutada need pikemalt lahti. Eriti hea, kui saad seda ka kellegagi jagada või teed koos inimesega, kes on turvaline ja heatahtlik.
Kontakt
Iseenda ja endas toimuvaga kontaktis olemine on oskus, mida saame õppida ja harjutada terve elu. Pildi kaudu iseennast või endas toimuvat kõrvalt vaadata on üks viis seda teha. Kunstitöö kaudu on võimalik luua kontakti ka teise inimesega. See on hea võimalus alustada vestlust, uurida sõbraliku uudishimuga kellegi eneseväljenduse või, miks mitte, ka käekäigu kohta. Kuidas kontakti iseendaga läbi loovate tegevuste harjutada? Mõtlen, et kõige lihtsam on tulla päris algusesse, stardijoonele. Kuidas lapsed õpivad maailma kohta? Läbi keha ja meelte. Laste puhul on hoolitsev täiskasvanu ka oluline, aga olles ise täiskasvanu, saame me teha erinevaid valikuid ja otsuseid. Saame otsida kontakti oma keha ja meeltega, seeläbi iseendaga. Kõik loovad tegevused, mis sisaldavad endas liikumist ja motoorikat, aitavad saada kontakti keha tasandil. Näiteks kõnd, tantsimine, haamerdamine, trummeldamine, saagimine, suurte liigutustega püstises asendis kritseldamine vertikaalpinnal jne. Kehaga kontakti saamine annab ajule stressisituatsioonis märku, et pole vaja põgeneda, tarduda ega rünnata - ma juba aitan ennast. Meeled aitavad tunda erinevaid stiimuleid, mis tulevad meist endist või meist väljapoolt. Meeled annavad meile informatsiooni, aitavad seest ja väljastpoolt tulevat infot töödelda. Millised meeled meil on? Klassikalisteks meelteks peetakse nägemis-, kuulmis-, maitsmis-, haistmis- ja kompimismeelt. Lisaks on meil valumeel, temperatuurimeel, tasakaalumeel, lihasmeel (propriotseptsioon ehk võime ette kujutada ja tajuda oma lihaseid, jäsemeid, enda asendit ruumis ilma seda vaatamata) ja sisetundlikkus (interotseptsioon ehk võime tunda, mis meie kehas toimub, sh emotsioonid). Kõik tegevused, mis stimuleerivad meie meeli on sensoorsed tegevused. Meil on võimalus oma meelte kaudu end aktiviseerida/ergutada või vastupidi maandada. Oluline on märgata, mis selle tegevuse järel iseendas toimub, kuidas see mõjub, mis tundeid, mõtteid tekitab, mis sellest tundub sümpaatne, mida tahaks muuta jne. Kogetut aitab talletada märksõnade üleskirjutamine, päeviku pidamine või muu vorm ülestähendusteks. Erinevaid kogemusi aitab võimendada nende jagamine enda jaoks oluliste inimestega. See aitab hoida ka kontakti ja lähedust. Emotsioonide ja kogemuste jagamise mõte on hoida olulisi suhteid. Oma tegemiste jagamine toob inimesed kokku, tunnete jagamine tugevdab sidemeid ja muudab suhted sügavamaks ja lähedasemaks.
Kunsti märkamine läbi tähelepanu suunamise ja loova pilgu
Tegelikult ei peagi alati ise midagi tegema loova tegevusena. Võib olla ka ümbritseva märkaja, kunsti vaatleja, teiste eneseväljenduse ja -teostuse vastuvõtja, tunnistaja. Hea koht selleks on muuseum, kunstisaal ja muidugi loodus. Selleks võib olla ka kodune interjöör, kus aeg-ajalt asju ringi tõstes, stimuleerime me oma meeli, loome uut ja värsket. Kunsti vaatamine on aktiivne tegevus – aju emotsionaalsed ja sensoorsed retseptorid integreerivad infot ning selle töötluse tulemusel tekib igaühe isiklik kogemus kunsti vaatlemisest. See omakorda aitab meid iseennast tundma õppida ja näha iseennast laiema maailma kontekstis.
Loodus kui terapeut ja materjal käeliseks ja kunstiliseks tegevuseks
Kõige lihtsam viis oma tervist toetada on minna õue, loodusesse. Mets on ideaalne koht pakkuda midagi kehale (jalutamine) ja kõigile meeltele. Mine loodusesse, mõnda oma lemmikkohta, proovi olla üleni kohal ja kõigi meeltega ümbritsevat tajuda. Räägitakse, et piisab juba 15 minutist looduses iga päev, et vähendada ärevust, stressi ja tugevdada immuunsust. Mets kui terapeut, loodus kui teraapia – selle kohta on tore sõna, mida saad edasi uurida – metsakümblus. Loodus pakub ka rikkalikult materjale (kivid, liiv, käbid, lehed, oksad….) loomiseks. Märka, mis sulle looduses silma jääb, kogu materjalid kokku ja tee neist kunstitöö, näiteks mandala.
Füüsiline tervis
Sellega võime vast nõustuda, et kui kunstiga tegelemine parandab meie vaimset heaolu, siis see mõjub ka füüsilisele tervisele nagu vitamiin. Lisaks sellele aitab käeline tegevus ka näiteks peen- ja üldmotoorikat parandada. Iga väike näpuliigutus hoiab sõrmed-käed töös ja samal ajal teeme ka ajule trenni - paranevad mälu jm kognitiivset funktsioonid. Loovad tegevused on abiks ka füüsiliste murede leevendamisel (kroonilised haigused, valu), sest sellesse süvenemine viib mõtted mujale, korraks saab oma murest puhkust ja lisaks saab käelise tegevusega kaasa ka üldise heaolutunde.
Lõpetuseks veel mõni harjutus, mida enda jaoks ise teha saad Harjutuste tegemisel ole enda suhtes sõbralik ja tähelepanelik. Jälgi, mis sinuga toimub. Tee harjutusi täpselt nii kaua, nii põhjalikult ja sügavuti kui tunned, et on sinu jaoks hea ja turvaline. Iga harjutuse tegemise järel uuri, kas paned tähele muutusi. Ole enda suhtes heatahtlikult uudishimulik. Pane märksõnad kirja ja kui soovid ja saad, jaga oma kogemust kellegagi.
Sensoorsed tegevused:
● Kasuta näpuvärve/kliistrivärve vms tekstuurset materjali ja head tugevat paberit ning lihtsalt naudi kätega maalimist. Tunneta tekstuure ja jälgi tekkivaid värve ning mustreid.
● Leia eriline viis jagada ilu mõne erilise inimesega oma elus. Harjutusi emotsioonide väljendamiseks läbi loomingu:
● Alusta tänulikkuse päeviku pidamist. Tee iganädalaselt sinna kunstitöö, nimekiri või luuletus sellest, mille eest sa täna/sel nädalal tänulik oled olnud.
● Kirjuta tänukiri inimesele, kes on sinusse uskunud, julgustanud, olnud sulle mentoriks. Kui on julgust ja jaksu, võid selle ka inimesele saata või kokku saada ja ise ette lugeda. Jooned, kujundid ja värvid.
Kritseldamine
Kritseldamine, doodeldamine, zentangeldamine alandavad stressitaset, ärevust, paraneb meeleolu. Joonte, mustrite, kujundite loomine/joonistamine võib sarnaneda meditatsioonile – korduvalt, rütmiliselt joonte kujutamine koondab tähelepanu käesolevasse hetke.
● võta joonistuspaber ja kujuta sinna ringikujulise šablooni abil (nt praetaldrik) ring. Leia mõni kandiline ese kodust ja joonista ringi keskele selle järgi ristkülik/ruut. Seejärel ristküliku sisse kolmnurk. Lisa veel oma soovi järgi kujundeid. Täida tekkinud alad joonte, kujundite ja värvidega. Kasuta värvipliiatseid või õlipastelle.
● võta väike joonistuspaber ja doodelda, alustades suvalisest kohast suvalise joonega, jätkates kordustega.
● võta väike ruudukujuline paber ja alusta kritseldamisega. vaata, et mõned jooned ristuksid. tekkinud alad täida joonte, mustrite ja värvidega.
● Võta enda jaoks sobiva suurusega paber ja katseta erinevat kritseldamist: dominantse ja mittedominantse käega, silmad avatud ja kinni, ühe ja kahe käega. Uuri oma kritseldust ja proovi sellest leida kujutisi ning too need välja piirjooni rõhutades, ära värvides, midagi juurde lisades.
Loovuse ergutamiseks
● Võta üks (vana) ajakiri/ajaleht ja rebi sellest välja üks lehekülg. Kujuta ette, et sel leheküljel on üks sõna või pilt, mis on eriliseks kingituseks just sulle. Lõika sõna/pilt välja ja kleebi see valgele paberile (nt A4). Tee sellest edasi kunstitöö, lisades omalt poolt sõnu ja joonistusi või kirjuta 10 minutit järjest, katkestamata, sellest, miks või kuidas see pilt/sõna sinu jaoks eriliseks kingituseks on.
● Tee pilt sellest, mida sa vajad, et oma loovust toita, ergutada. Märgi oma kalendris ära konkreetne aeg, kus on kohtumine iseendaga, mille eesmärgiks on teha midagi loovat.
● Tee midagi „leitud asjadest“. Nt paberijäägid, väike kribu-krabu, mida pole raatsinud ära visata, üksikud pusletükid, nööbid, pliiatsiteritaja sisu jne ja loo neist kokku kunstitöö. Pane pealkiri, soovi korral loo juurde lugu.
● Vaata oma kodust raamaturiiulit ja seal asuvaid raamatuid. Eriti hoolikalt vaata pealkirju. Millised pealkirjad sind kõnetavad, mille poole käsi liigub. Võta raamatuid riiulist, sea üksteise peale ritta ja loo sedasi raamatuselja-luulet.
Kokkuvõtteks
Kunsti ja käelist tegevust oma ellu tuues, pakume me endale võimalust olla olemas. See toetab meie vaimset heaolu. Alandab stressitaset, toob rahulolu, tugevdab immuunsust, sütitab meie loovust, stimuleerib meeli, hoiab meid igapidi vormis - me tuleme sedasi elus paremini toime. Kunst saab võtta enda kanda mure või raskuse, hoiab seda, et saaksime probleemist distantseeruda, vajadusel korraks puhata ja värskema pilguga ehk ka lahendusi hakata nägema. Loovad tegevused aitavad luua kontakti iseenda ja teistega ning ümbritseva maailmaga. See annab võimaluse uurida oma elu lugu ja anda sellele tähendusi.
Vaata lisaks:
Eesti Loovteraapiate Ühing, www.loovteraapiad.ee, www.mariliistahepold.ee, kuula Spotify´st või Anchorist: Jutuajamisi loovteraapiatest.
Olen olemas
Kõige olulisem ja käegakatsutavam, mida kunsti ja käelise tegevusega tegelemine annab, on teadmine või kinnitus, et ma olen olemas. MINA OLEN OLEMAS. See on juba väikelapseeas, tehes oma esimesi täppe, kriipse ja kritseldusi, märk väljastpoolt, et minu tegevusest tekib midagi, jääb maha märk minu olemasolu kinnituseks. Ma usun, et selline aeg-ajalt iseenda tegevusest kinnituse saamine on oluline läbi elukaare. Märgist edasi süttib loomulik uudishimu: oo, põnev, vaatame mis veel on võimalik. Mida ma veel suudan teha ja luua? Joonistamise areng on inimesele loomuomane ja universaalne, seda ka kultuuriti. Ehk et see on meil kõigil justkui olemas – võime käeliselt ja kunstiliselt midagi luua. Inimese erinevates arenguetappides võime jõuda kohta, kus just kunstilised oskused jäävad teatud tasemele ja et sealt edasi minna, oleks vaja spetsiifilisemaid, tehnilisemaid oskusi, mis omakorda nõuab juba erialast huvi teema vastu. Samas ei takista erialaste oskuste vähesus või puudumine siiski kunsti ja käelist tegevust enda heaoluks ära kasutada. See ei ole ei vabandus ega ettekääne. Oma lõbuks, enda heaks, võib luua mida iganes ja ka juurde õppida, uusi asju katsetada, oskusi lihvida saab alati. See on kognitiivselt rikastav. Millegi uue õppimine on ka üks võimalus pidevalt töös hoida oma loomulikku uudishimu, mis võib meid tasapisi juhtida millegi poole, mis meid tegelikult huvitab, mida me tegelikult teha tahame, oma päris ülesandeni. Igasugune uudishimu ja uute asjade katsetamine/õppimine hoiab aju vormis ja on trenni eest. Teistega õpitu jagamine omakorda stimuleerib loovust ja suurendab heaolutunnet. Kui keegi veel kampa kutsuda ja koos õppida, oi! Koos õppimine tugevdab suhteid ja tekitab ühiseid huvisid ning kasvatab motivatsiooni.
Loovus ja eneseteostus
Kinnituse otsimine olemasolule või vajadus jätta endast jälg, kasutades oma potentsiaali, võimeid, oskusi ja teadmisi – seda võib nimetada ka eneseteostuseks? Ma usun, et kunst ja käeline tegevus pakub selleks üksjagu võimalusi ja on ju eneseteostus üheks kõrgemaks vajaduseks inimese vajaduste hierarhias. Eneseteostuse momenti toetab omakorda loovus, mis selle kaudu avalduda saab. Kuidas sellist päris loovat momenti eneseteostuses ära tunda? Eneseteostuse heaks märgiks on vast leida oma tegevuses voo-seisund ehk millegi tegemine jäägitu pühendumise, täie tähelepanuga, nii et ajataju kaob. Loovus aitab meil kogeda õnnestumist, meisterlikkust, voolamist… sellistel hetkedel oleme me justkui parim versioon iseendast, pakkudes kogemust, et ma siiski saan millegagi hakkama, kui muidu eluraskus võib olla suur. Loovad tegevused aitavad tõsta tuju, elukvaliteeti, need panevad meid proovile ja esitavad väljakutseid, sest mingeid asju tuleb uutmoodi nö kokku panna. Loovus ja loovad tegevused toetavad inimese psühholoogilist kasvu, paindlikkust, kognitiivseid võimeid, vastupidavust, kohanemisvõimet, aitavad näha asju positiivselt ja innustab lahendusi leidma. Loovus aitab inimestel mõelda asjadest uutmoodi.
Eneseväljendus
Loovad tegevused on võimalus eneseväljenduseks. Miks on eneseväljendus oluline? Igaüks meist on unikaalne ja kõigil meil on oma erilised huvid ja anded. Loovad tegevused on üks paljudest võimalustest see osa endast üles leida. Eneseväljendus on oluline ka sellest vaatevinklist, kui selleks pole näiteks sõnu - kui me ei saa või ei taha ennast sõnadega väljendada. Mure korral võib mure korraks justkui kunstitööle kanda anda ja see võib pakkuda lohutust, leevendust, aga ka võimalust vaadata muret eemalt, saada mõni uus vaatenurk või lahendus. Tunnete väljendamine kunstitööde või käeliste tegevuste kaudu on eluterve, ennast ja teisi mittekahjustav viis nendega toime tulla, ennast toetada. Keerulised mõtted, tunded saab enda seest välja, maha laadida, võib kergem hakata.
Tähenduse loomine
On oluline, et inimese elu tunduks talle endale väärtuslik. Kunsti kaudu on võimalik oma elu eemalt vaadelda, uurida oma rolle elus, leida tähendusi ja rahulolu. Oluline on iseenda jaoks tähenduse leidmine. Samuti on kunstitöö kaudu võimalik tegeleda oma eesmärkide ja ülesannetega elus, mis aitavad hoida fookust. Loomingu abil on võimalik vaadelda oma elu narratiivi ja välja tuua oma elu positiivseid väärtusi, uurida oma uskumusi meie elu kui terviku kohta. Kunstitöö võimaldab muuta seda, mis meid enam ei toeta ning luua uusi toetavaid lugusid. Üks võimalus selleks on kujutada näiteks pildiline elujoon koomiksi, graafilise jutustusena või mõnel kolmandal moel, kus on olulised elusündmused välja toodud ja rõhutatud. Samuti võib uurida oma eluväärtusi, leida neile sümboleid, märksõnu või kirjutada need pikemalt lahti. Eriti hea, kui saad seda ka kellegagi jagada või teed koos inimesega, kes on turvaline ja heatahtlik.
Kontakt
Iseenda ja endas toimuvaga kontaktis olemine on oskus, mida saame õppida ja harjutada terve elu. Pildi kaudu iseennast või endas toimuvat kõrvalt vaadata on üks viis seda teha. Kunstitöö kaudu on võimalik luua kontakti ka teise inimesega. See on hea võimalus alustada vestlust, uurida sõbraliku uudishimuga kellegi eneseväljenduse või, miks mitte, ka käekäigu kohta. Kuidas kontakti iseendaga läbi loovate tegevuste harjutada? Mõtlen, et kõige lihtsam on tulla päris algusesse, stardijoonele. Kuidas lapsed õpivad maailma kohta? Läbi keha ja meelte. Laste puhul on hoolitsev täiskasvanu ka oluline, aga olles ise täiskasvanu, saame me teha erinevaid valikuid ja otsuseid. Saame otsida kontakti oma keha ja meeltega, seeläbi iseendaga. Kõik loovad tegevused, mis sisaldavad endas liikumist ja motoorikat, aitavad saada kontakti keha tasandil. Näiteks kõnd, tantsimine, haamerdamine, trummeldamine, saagimine, suurte liigutustega püstises asendis kritseldamine vertikaalpinnal jne. Kehaga kontakti saamine annab ajule stressisituatsioonis märku, et pole vaja põgeneda, tarduda ega rünnata - ma juba aitan ennast. Meeled aitavad tunda erinevaid stiimuleid, mis tulevad meist endist või meist väljapoolt. Meeled annavad meile informatsiooni, aitavad seest ja väljastpoolt tulevat infot töödelda. Millised meeled meil on? Klassikalisteks meelteks peetakse nägemis-, kuulmis-, maitsmis-, haistmis- ja kompimismeelt. Lisaks on meil valumeel, temperatuurimeel, tasakaalumeel, lihasmeel (propriotseptsioon ehk võime ette kujutada ja tajuda oma lihaseid, jäsemeid, enda asendit ruumis ilma seda vaatamata) ja sisetundlikkus (interotseptsioon ehk võime tunda, mis meie kehas toimub, sh emotsioonid). Kõik tegevused, mis stimuleerivad meie meeli on sensoorsed tegevused. Meil on võimalus oma meelte kaudu end aktiviseerida/ergutada või vastupidi maandada. Oluline on märgata, mis selle tegevuse järel iseendas toimub, kuidas see mõjub, mis tundeid, mõtteid tekitab, mis sellest tundub sümpaatne, mida tahaks muuta jne. Kogetut aitab talletada märksõnade üleskirjutamine, päeviku pidamine või muu vorm ülestähendusteks. Erinevaid kogemusi aitab võimendada nende jagamine enda jaoks oluliste inimestega. See aitab hoida ka kontakti ja lähedust. Emotsioonide ja kogemuste jagamise mõte on hoida olulisi suhteid. Oma tegemiste jagamine toob inimesed kokku, tunnete jagamine tugevdab sidemeid ja muudab suhted sügavamaks ja lähedasemaks.
Kunsti märkamine läbi tähelepanu suunamise ja loova pilgu
Tegelikult ei peagi alati ise midagi tegema loova tegevusena. Võib olla ka ümbritseva märkaja, kunsti vaatleja, teiste eneseväljenduse ja -teostuse vastuvõtja, tunnistaja. Hea koht selleks on muuseum, kunstisaal ja muidugi loodus. Selleks võib olla ka kodune interjöör, kus aeg-ajalt asju ringi tõstes, stimuleerime me oma meeli, loome uut ja värsket. Kunsti vaatamine on aktiivne tegevus – aju emotsionaalsed ja sensoorsed retseptorid integreerivad infot ning selle töötluse tulemusel tekib igaühe isiklik kogemus kunsti vaatlemisest. See omakorda aitab meid iseennast tundma õppida ja näha iseennast laiema maailma kontekstis.
Loodus kui terapeut ja materjal käeliseks ja kunstiliseks tegevuseks
Kõige lihtsam viis oma tervist toetada on minna õue, loodusesse. Mets on ideaalne koht pakkuda midagi kehale (jalutamine) ja kõigile meeltele. Mine loodusesse, mõnda oma lemmikkohta, proovi olla üleni kohal ja kõigi meeltega ümbritsevat tajuda. Räägitakse, et piisab juba 15 minutist looduses iga päev, et vähendada ärevust, stressi ja tugevdada immuunsust. Mets kui terapeut, loodus kui teraapia – selle kohta on tore sõna, mida saad edasi uurida – metsakümblus. Loodus pakub ka rikkalikult materjale (kivid, liiv, käbid, lehed, oksad….) loomiseks. Märka, mis sulle looduses silma jääb, kogu materjalid kokku ja tee neist kunstitöö, näiteks mandala.
Füüsiline tervis
Sellega võime vast nõustuda, et kui kunstiga tegelemine parandab meie vaimset heaolu, siis see mõjub ka füüsilisele tervisele nagu vitamiin. Lisaks sellele aitab käeline tegevus ka näiteks peen- ja üldmotoorikat parandada. Iga väike näpuliigutus hoiab sõrmed-käed töös ja samal ajal teeme ka ajule trenni - paranevad mälu jm kognitiivset funktsioonid. Loovad tegevused on abiks ka füüsiliste murede leevendamisel (kroonilised haigused, valu), sest sellesse süvenemine viib mõtted mujale, korraks saab oma murest puhkust ja lisaks saab käelise tegevusega kaasa ka üldise heaolutunde.
Lõpetuseks veel mõni harjutus, mida enda jaoks ise teha saad Harjutuste tegemisel ole enda suhtes sõbralik ja tähelepanelik. Jälgi, mis sinuga toimub. Tee harjutusi täpselt nii kaua, nii põhjalikult ja sügavuti kui tunned, et on sinu jaoks hea ja turvaline. Iga harjutuse tegemise järel uuri, kas paned tähele muutusi. Ole enda suhtes heatahtlikult uudishimulik. Pane märksõnad kirja ja kui soovid ja saad, jaga oma kogemust kellegagi.
Sensoorsed tegevused:
● Kasuta näpuvärve/kliistrivärve vms tekstuurset materjali ja head tugevat paberit ning lihtsalt naudi kätega maalimist. Tunneta tekstuure ja jälgi tekkivaid värve ning mustreid.
● Leia eriline viis jagada ilu mõne erilise inimesega oma elus. Harjutusi emotsioonide väljendamiseks läbi loomingu:
● Alusta tänulikkuse päeviku pidamist. Tee iganädalaselt sinna kunstitöö, nimekiri või luuletus sellest, mille eest sa täna/sel nädalal tänulik oled olnud.
● Kirjuta tänukiri inimesele, kes on sinusse uskunud, julgustanud, olnud sulle mentoriks. Kui on julgust ja jaksu, võid selle ka inimesele saata või kokku saada ja ise ette lugeda. Jooned, kujundid ja värvid.
Kritseldamine
Kritseldamine, doodeldamine, zentangeldamine alandavad stressitaset, ärevust, paraneb meeleolu. Joonte, mustrite, kujundite loomine/joonistamine võib sarnaneda meditatsioonile – korduvalt, rütmiliselt joonte kujutamine koondab tähelepanu käesolevasse hetke.
● võta joonistuspaber ja kujuta sinna ringikujulise šablooni abil (nt praetaldrik) ring. Leia mõni kandiline ese kodust ja joonista ringi keskele selle järgi ristkülik/ruut. Seejärel ristküliku sisse kolmnurk. Lisa veel oma soovi järgi kujundeid. Täida tekkinud alad joonte, kujundite ja värvidega. Kasuta värvipliiatseid või õlipastelle.
● võta väike joonistuspaber ja doodelda, alustades suvalisest kohast suvalise joonega, jätkates kordustega.
● võta väike ruudukujuline paber ja alusta kritseldamisega. vaata, et mõned jooned ristuksid. tekkinud alad täida joonte, mustrite ja värvidega.
● Võta enda jaoks sobiva suurusega paber ja katseta erinevat kritseldamist: dominantse ja mittedominantse käega, silmad avatud ja kinni, ühe ja kahe käega. Uuri oma kritseldust ja proovi sellest leida kujutisi ning too need välja piirjooni rõhutades, ära värvides, midagi juurde lisades.
Loovuse ergutamiseks
● Võta üks (vana) ajakiri/ajaleht ja rebi sellest välja üks lehekülg. Kujuta ette, et sel leheküljel on üks sõna või pilt, mis on eriliseks kingituseks just sulle. Lõika sõna/pilt välja ja kleebi see valgele paberile (nt A4). Tee sellest edasi kunstitöö, lisades omalt poolt sõnu ja joonistusi või kirjuta 10 minutit järjest, katkestamata, sellest, miks või kuidas see pilt/sõna sinu jaoks eriliseks kingituseks on.
● Tee pilt sellest, mida sa vajad, et oma loovust toita, ergutada. Märgi oma kalendris ära konkreetne aeg, kus on kohtumine iseendaga, mille eesmärgiks on teha midagi loovat.
.jpg)
● Tee midagi „leitud asjadest“. Nt paberijäägid, väike kribu-krabu, mida pole raatsinud ära visata, üksikud pusletükid, nööbid, pliiatsiteritaja sisu jne ja loo neist kokku kunstitöö. Pane pealkiri, soovi korral loo juurde lugu.
● Vaata oma kodust raamaturiiulit ja seal asuvaid raamatuid. Eriti hoolikalt vaata pealkirju. Millised pealkirjad sind kõnetavad, mille poole käsi liigub. Võta raamatuid riiulist, sea üksteise peale ritta ja loo sedasi raamatuselja-luulet.
Kokkuvõtteks
Kunsti ja käelist tegevust oma ellu tuues, pakume me endale võimalust olla olemas. See toetab meie vaimset heaolu. Alandab stressitaset, toob rahulolu, tugevdab immuunsust, sütitab meie loovust, stimuleerib meeli, hoiab meid igapidi vormis - me tuleme sedasi elus paremini toime. Kunst saab võtta enda kanda mure või raskuse, hoiab seda, et saaksime probleemist distantseeruda, vajadusel korraks puhata ja värskema pilguga ehk ka lahendusi hakata nägema. Loovad tegevused aitavad luua kontakti iseenda ja teistega ning ümbritseva maailmaga. See annab võimaluse uurida oma elu lugu ja anda sellele tähendusi.
Vaata lisaks:
Eesti Loovteraapiate Ühing, www.loovteraapiad.ee, www.mariliistahepold.ee, kuula Spotify´st või Anchorist: Jutuajamisi loovteraapiatest.
Lisa kommentaar