Kunstiteraapia - miks see mulle meeldib?

Seekord panen oma õpingute, kogemuste (töökogemused ja omakogemus kunstiteraapiaga) ja lugemise põhjal kirja , kuidas ma kunstiteraapiat näen ja miks see mulle meeldib. Lõpupoole saab lugeda ka ametlikumat ja teaduspõhist kirjeldust Ameerika Kunstiteraapiate Assotsiatsiooni sulest kunstiteraapiatest, et enda mõtteid täiendada.

Minu jaoks on kunstiteraapia eelkõige väga praktiline viis endaga kontakti saada ja tegeleda. See on natuke nagu tervisesport - keha eest tuleb ju hoolt kanda. Vaimse tervise eest samamoodi.
Vahel võrdlengi kunstivahendeid spordiinstrumentaariumiga. Näiteks savi võib olla nagu hantel - treenid enda jaoks täpselt parajas mahus ja parajate raskustega ja muskel (aju) muudkui kasvab. Saviga ei juhtu, muide, mitte midagi, savi kannatab kõik välja. Ka kõige raskemad tunded ja teemad. Pintsel võib olla kummilint või Sinu enda painduvus - valid aga oma lemmikvärvi ja venitad-painutad lõuendil endale vajalikus suunas. Kunsti võib teha ka lihtsalt toreduse pärast, ka see mõjub meelierutavalt, vaimuvirgutavalt, maandavalt ja inspireerivalt.

Kunstiteraapia erinevad vahendid, materjalid ja harjutused moodustavad kokku justkui vaimse tervise treeningu. See toetab aju plastilisust, "liiklust" aju erinevate osade vahel, uute sünapsite ja radade tekkimist. Aju plastilisus omakorda aitab paremini kohaneda erinevate olukordade ja muutustega. See toetab vastupidavuse ja visaduse (resilience) ning edenemismõttelaadi (growth mindset) tekkimist ja kasvu. Seda kinnitab ka minu eriline lemmik kunstiteraapiatest: Lisa Hinz (postituse lõpupoole toon välja lugemismaterjali ja kasutatud kirjanduse).

Kunstiteraapia “töötab” erinevatel tasanditel.
Kunstiteraapi protsess viib meid muuhulgas ka kehalisele tasandile – Sa oled protsessi kaasatud läbi meelte või läbi liigutuste/liikumise. See omakorda aitab iseendaga hea kontakti saada, olla endast teadlikum, vabastada energiat, kogunenud pingeid või panna energia enda jaoks soodsas suunas liikuma. Kunstitööd saab teha ja kogeda ka läbi tajude ja emotsioonide. Võib olla üsna kergendav panna oma tunne kunstitöösse ja see ära tunda, anda talle nimi ja tähendus. Lisaks saab oma sisemaailma välist peegeldust eemalt vaadata ning uurida iseendalt, mida ma siin näen või tajun. Kust lähevad minu piirid? Mida ma vajan? Mis mind toetab? Jne.

Läbi kunstitöö on võimalik teha ka tõelist ajutrenni kognitiivsel ja sümbolistilikul tasandil. Kunstitöö tegemine aitab leida probleemidele lahendusi, arendada endas probleemilahendusoskusi, luua seoseid, mõelda asju enda jaoks läbi. Protsessi käigus võib leida ka tähendusi, tegeleda oma mälestustega ning mis põhiline – leida oma tugevusi ja ressursse.

Tähendusi ja taipamisi kunstitegevusest leiab igaüks. Terapeut saab selles protsessis olla saatja ja küsimuste esitaja ja ulatada nähtamatu redeli, midamööda igaüks omal rajal edasi areneb.
(illustreeriv pilt: Rickety Ladder, drawing by Fran Henig).

Et täiendada oma nägemust ametlikumate lähenemistega, siis lisan siia ka Ameerika Kunstiteraapia Assotsiatsiooni (AATA) kirjelduse kunstiteraapiatest: kunstiteraapia on vaimse tervise lähenemine, mis kasutab kunsti loomise protsessi vaimse, füüsilise ja emotsionaalse heaolu parandamiseks. Kunstiteraapia eesmärk on kasutada loomeprotsessi, et aidata inimestel uurida eneseväljendust ja leida seeläbi uusi võimalusi isikliku ülevaate saamiseks ja uute toimetulekuoskust Kunstitööd luues, saab analüüsida, mida autor on teinud ja kuidas ta seeläbi ennast tunneb. Oma kunsti uurides saavad inimesed otsida teemasid ja konflikte, mis võivad mõjutada nende mõtteid, emotsioone ja käitumist e arendamiseks. Kunstiteraapia idee ja kasutegur seisneb selles, et loominguline eneseväljendus võib soodustada tervenemist ja toetada vaimset heaolu. Kunsti, nii selle loomist või teiste kunsti vaatamist, kasutatakse selleks, et aidata inimestel oma isiksuse erinevaid aspekte ja emotsioone uurida, arendada eneseteadlikkust, tulla toime stressiga, toetada enesehinnangut ja sotsiaalseid oskusi. Inimestel ei pea kunstiteraapias osalemiseks olema kunstilisi võimeid ega erilist annet ning sellest võivad kasu saada igas vanuses inimesed, sealhulgas lapsed, teismelised ja täiskasvanud. Kunstiteraapiat rakendatakse edukalt muuhulgas järgmise seisundite puhul: stress, ärevus, kroonilised haigused, depressioon, söömishäired, sõltuvushäired, emotsionaalsed raskused, pere- ja suhteprobleemid, PTSD jne.
(The Profession. American Art Therapy Association).

Kasutatud kirjandus:

Hinz, L. (2019). Beyond Self-Care for Helping Professionals: The Expressive Therapies Continuum and the Life Enrichment Model. NY: Routledge.

Hinz, L. (2009). Expressive therapies continuum : a framework for using art in therapy. NY: Routledge.

Lisa kommentaar