Siin jagan varasemate kunstiteraapiahõnguliste õhtute sarjas osalejate loal tagasisidet kohtumistele.
Tagasiside "Kunstiteraapia kohtub Avatud Dialoogiga" kursusele:
*Kunstiteraapia meetodite ja avatud dialoogi kohtumine sellises vormis oli minu jaoks väga põnev. Mõlemad lähenemised täiendasid üksteist suurepäraselt. Osalejana sain katsetada erinevaid kunstilisi meetodeid - savivoolimine, kollaazh, nimekrooni moodustamine, joonistamine, kliistri ja värvidega maalimine jm. Oli hämmastav, kuidas hetkeliselt sai algsest lihtsast juhisest ja kunstitöö tegemisest kompleksne ennast ja oma elu vaatlev protsess, milles avanesid igaühe sisemise olemuse sügavamad allhoovused. Väga meeldis tegevuste vaheline mõtisklemise ja märkmete tegemise aeg, mis aitas parasjagu toimuvat paremini vastu võtta ja seedida. Kunstiteraapilistele tegevustele järgnes avatud dialoog, milles igaüks sai oma kunstitööst ja sisemistest protsessidest rääkida, kaaslaste poolt erilisel viisil respekteerivalt kuulatud ning tagasi peegeldatud saada . Selle tulemusena tekkis uus ja avaram vaade oma protsessile, iseendale, soe ja hooliv kontakt teiste osalejatega, mis andis ideid edaspidisteks sammudeks. Kogu protsess mõjus väga jõustavalt ja kosutavalt. Tekkis justkui eriline olemise ruum ja imelikul kombel tekkis ka aega justkui juurde.
*
Sain nende kohtumistega ikka endaga jälle rohkem tuttavaks, ka enesekindlust ja taipamist, et alati ei pea olema kõik nii, nagu ma planeerinud või enda peas mõelnud olen. Et ongi okei, kui elu mängib vingerpusse, oluline on siis leida enda sees see hea koht üles, kuidas endaga leebem olla ja siis ongi kõik hästi :) Ja tegelikult oli minu jaoks need õhtud ka kui sellised mõnusad endale aja võtmise tunnid, seltskond oli alati nii tore toetav ja ruum nii hästi hoitud.
Tagasiside "Kunstiteraapia kohtub Avatud Dialoogiga" kursusele:
*Kunstiteraapia meetodite ja avatud dialoogi kohtumine sellises vormis oli minu jaoks väga põnev. Mõlemad lähenemised täiendasid üksteist suurepäraselt. Osalejana sain katsetada erinevaid kunstilisi meetodeid - savivoolimine, kollaazh, nimekrooni moodustamine, joonistamine, kliistri ja värvidega maalimine jm. Oli hämmastav, kuidas hetkeliselt sai algsest lihtsast juhisest ja kunstitöö tegemisest kompleksne ennast ja oma elu vaatlev protsess, milles avanesid igaühe sisemise olemuse sügavamad allhoovused. Väga meeldis tegevuste vaheline mõtisklemise ja märkmete tegemise aeg, mis aitas parasjagu toimuvat paremini vastu võtta ja seedida. Kunstiteraapilistele tegevustele järgnes avatud dialoog, milles igaüks sai oma kunstitööst ja sisemistest protsessidest rääkida, kaaslaste poolt erilisel viisil respekteerivalt kuulatud ning tagasi peegeldatud saada . Selle tulemusena tekkis uus ja avaram vaade oma protsessile, iseendale, soe ja hooliv kontakt teiste osalejatega, mis andis ideid edaspidisteks sammudeks. Kogu protsess mõjus väga jõustavalt ja kosutavalt. Tekkis justkui eriline olemise ruum ja imelikul kombel tekkis ka aega justkui juurde.
*
Need kohtumised jätsid väga sooja ning sügava tunde. Võtan sellest kogemusest kaasa avatuse, märkamisoskuse, ning ühendustunde, need olid nagu ilus kingitus ja meenutus, et iseendale tuleb aega võtta.
Kas kunstiteraapiahõngulised pühapäevaõhtud olid Sinu jaoks kasulikud/õpetlikud/arendavad...?
*
Need olid sellised mõnusad pühapäevaõhtud mõtisklemiseks ja ka oma mõtete
väljendamiseks.
Vajalik on enda mõtted valjusti välja öelda.
*
Analüüsin ennast palju ja tihti valgun laiali oma mõtetega aga kunstiteraapia aitas keskenduda konkreetsele teemale.
* Need kaks tundi pühapäeviti olid lõpuks
ometi aeg enda heaoluks ja enda sisemaailmas, mõtetes, tunnetes ringi
rändamiseks. Väga oluline roll osade pikalt vindunud probleemide,
muremõtetega silmitsi seismisel, lahendamisel ja ka jagamisel ja
rääkimisel. Ma olen ikka öelnud, et kannan endaga seljakotis kaasas
kõiki neid probleeme, muresid ja ei teadnud enam kui palju neid sinna
enam mahub või kui kaua jaksan neid veel tassida. Võin öelda, et iga
meie pühapäevase kunstiteraapia kohtumise järel see raske seljakott
kergenes vähehaaval ja nüüd on see juba päris kerge. Samal ajal lisandus
seljakotti iga kohtumise järel sellist kergust, uut energiat, lootust
ja lohutust, pisut rohkem iseenda armastamist ja iseendaga sõbrunemist.
Ma mäletan kuidas kunstiteraapiaõhtutelt väljusin ja mõtlesin, kui hea
on olla, justkui ringi lendleval, hõljuval liblikal. Minu jaoks
kunstiteraapia kohtumistel oli väga oluline roll ka sellel, et see
haaras mind ja see, et sain vähemalt kaks tundi iga nädal ennast
igasugusest olmemõtetest ja muredest, siginast-saginast välja lülitada,
aega kaduda. Kunstiteraapia kohtumistele järgnes selline päris tõeline
puhkeseisund, et mu pea oli klaar ja mõtetest tühi veel ka terve
ülejäänud õhtu, seda juhtub minu puhul väga harva.
*
Iseenda sisse vaatamine (sh ka mõned täiesti ahhaa-momendid ja taipamised), etteantud teemade käsitlemine (nt mida tähendab üks või teine teema minu jaoks aitas teatud aspekte enda jaoks teadvustada ja edaspidi aitab see omakorda teadlikumalt suunata nt oma mõtlemist ja käitumist), positiivse mina toetamine ja viiside leidmine selleks, kunstiliselt arendav (erinevate tehnikate proovimine, nt spaatli kasutamine oli minu jaoks esmakordne kogemus).
*
See aitas mu mõtetel ja tunnetel selgineda, kõik ei olnud enam selline segapuder.
*
Ma ei osanud midagi oodata, mõtlesin lihtsalt, et mõnus oleks veidi kunstiga tegeleda, aga need kohtumised olid ikka väga huvitavad väga mitmel tasandil.
*
Tegevused aitasid mul ennast paremini mõista ja tabada sisemisi mustreid, mis ei toetanud arengut. Sain vastused, kuidas edasi liikuda.
* * * * * *
* * * * * *
* * * * * *
* * * * * *
* * * * * *
Mis Sulle eriti meeldis?
* Ma sain aru, et olen õiges kohas, kuna selline piltide ja
kunstiteraapiavõtete abil minu avamine ja rääkima saamine toimib, lisaks
sellele, et sellel kõigel on tervendav mõju.
*
Kõik ülesanded, mis olid ettearvamatud, meeldisid mulle eriti, mõne
puhul lausa lõpuni välja ei teadnud, mis saab või valmib. Savivoolimine
oli see, mida alguses pelgasin, aga kindlasti oli see üks minu
vaieldamatu lemmik.
*
Tore oli, et täiesti võõraste inimestega suhtlemine oli pingevaba.
*
Väga tore seltskond, väga erinevad inimesed, aga selgus, et meil on piisavalt palju ühist, et tekiks mõnus olemine. Ülesanded - väga huvitavalt püstitatud, eelkõige positiivse minapildi toetamiseks, erinevad tehnikad (pliiatsid, pastellid, värvid, savi, kollaaž jm), erinevad meeled haaratud (kuulmine, nägemine, haistmine, kompimine), nii üksi, paaris, väikestes rühmades kui suures ringis teemade läbitöötamine. Meeldis see, et osalejal oli alati võimalus ise valida, kuidas ta ülesande lahendab (ei olnud "õiget" ega "valet" lahendust), mida ja kuidas ta täpselt käsitleb, kui palju ta ennast avab. Mitte kedagi ei sunnitud tema mugavustsoonist välja, et tekiks ärevus ja ebamugavustunne.
*
Kõik: ruum, juhendaja, kaaslased ja seda, et sain abi.
*
Erinevad vahendid, erineva pikkusega ülesanded, erinevad küsimused - varieeruvus.
*
See vabadus ja võimalus väljendada ennast mitteverbaalselt.
*
Põnevad uued tehnikad ja enda avastamine läbi loovuse.
*
Selged juhised harjutuste tegemisel, piisav ajavaru sooritamiseks, juhendaja edasi- ja tagasisidestamine.
*
Mulle meeldis turvaline teadmatus - teadmatus, mis mind sel õhtul ees ootab ja samas kindlustunne, et olen heades kätes ja et kõigel on just tema õige aega ja koht.
*
Need kohtumised toetasid omal moel mu teekonda. See oli ka mu ootus ja osalemise eesmärk.
* * * * * *
* * * * * *
* * * * * *
* * * * * *
* * * * * *
Kuidas sa ennast grupis tundsid?
*
Hea tunne oli. Õhkkond oli sõbralik ja pingevaba.
*
Väga vabalt, turvaliselt ja hästi.
*
Väga hästi, kõik olid väga sõbralikud, toetavad juba esimesest kohtumisest peale valdas hea energia. Ilusad-head inimesed.
*
Turvaliselt, oodatuna, kaasatuna.
*
Hubaselt ja turvaliselt.
*
Grupi liikmed ja selles grupis olemine mõjusid mulle väga inspireerivalt.
*
Üldjoontes eelistan ma omaette nokitseda, kuid grupitöö andis hea vahelduse ja võimaluse erinevaid teemasid eri vaatenurkadest näha. Tore, et meie grupp oli üsna tilluke, nii et igaühel oli ruumi olla ka omaette ning samas koos. Alguses tundus grupp veidi hillitsetud ning ebalev ja pigem sissepoole suunatud, samas ei olnud survet kõneleda lihtsalt kõnelemise pärast. Nii jäi rohkem ruumi iseendaga tegeleda.
* * * * * *
* * * * * *
* * * * * *
* * * * * *
* * * * * *
Kas mõni kohtumine/ülesanne/taipamine oli Sinu jaoks eriti oluline ja tähenduslik?
*
Minu jaoks olid eriti avavad ja aitasid mul lahendada, selgusele jõuda või teemadega rahu teha peamiselt just savivoolimise ülesanded. Näiteks see, kus voolisime oma hirme ja hiljem lihtsalt vajutasime need hirmud sinna savimassi, see oli väga vabastav ja minu jaoks väga vajalik, mul oli vaja juba ammu nendele hirmudele lehvitada. Või see kui voolisime oma tolle hetke peamist muret, probleemi ja rääkisime nendest ning teised grupiliikmed said pakkuda ja juurde voolida, midagi mis võiks aidata. See, kui rääkisime ja voolisime toimemehhanisme, see oli ka minu jaoks selline silmiavav, mille järel oskan rohkem neid märgata ja teadvustada ning rakendada. Ja ka esimene ja viimane positiivse mina harjutus. Mäletan kui raske oli seda esimesel korral teha, aga viimasel korral, olles endaga rohkem sõbrunenud, juba kergem. Ja kui hea tunne on kõigile teistele häid sõnu jagada, kirjutada.
*
Eredamalt jäävad ehk meelde need korrad, kus oli kasutatud teisi meetodeid, nt "pimeda juhtimine", nuusutamise ülesanne, ka savi voolimine. Savi voolimise korral oli minu jaoks tõeline elamus see, kui palju võib keegi, keda sa ei tunne, öelda midagi sinu teema kohta ja panna selle osas täiesti pihta, pluss isegi avada selliseid perspektiive, mida ise ei näinud (oli ülesanne pakkuda teisi voolimistöö põhjal, mis tema elus on probleem või murekoht või midagi sellist, ja pakkuda vastavaid lahendusi - ilma omavahel rääkimata). Meeldis ka kõige viimane kohtumine just isikliku ahhaa-efekti tõttu (esimene "positiivne mina" võrreldes viimase "positiivse minaga").
*
Olin siiralt üllatunud kui hästi see toimis, kõik kogu tervik. Kõik vastused, mis enda jaoks leidsin on minu jaoks väga olulised. Mul oli ja on neid nõuandeid väga vaja. Ei teadnud, et nii targad vastused minu sees peidus olid.
*
Viimane kohtumine oli vägev, kõigi näituseid näha ja mõtteid kuulda.
*
Valgest paberist skulptuuri valmistamine, mustale paberile visandamine ja pärast lõpptulemus.
*
Vastuste otsimine tekkinud küsimustele läbi vastustööde tegemise.
*
Ka näiliselt kõige tavalisem või mittemidagiütlevam asi, ese, kujutis võib hakata kõnelema, kui lasta sel seda teha, kui pöörata sellele oma tähelepanu ja olla kohal. Minu jaoks olidgi need paar pühapäevaõhtust tundi kohaolemise harjutus - võimalus keksenduda oma sisemaailmale, mille hääl mõnikord argikäras kaotsi läheb. Neil õhtutel, aga oli sellel häälel kõla ja võimalus öelda asju, mida ammu oleksin pidanud endale meelde tuletama.
*
Oli mõtlemapanevaid kohtumisi endaga.
*
Igas kohtumises oli mingi ahhaa-elamus. Kord oli see ehk suurem, kord väiksem, aga ikka olemas. Tähelepanu suunamine kindlale tegevusele, teemale jne on juba iseenesest väga väärtuslik. Mulle meeldis tugevuste puu meisterdamine, sest selles oli midagi väga sügavat ja samas lapsemeelset. Kuid veelgi enam vist meeldis üks esimesi kohtumisi, kus oli vaja kasutada kordamööda kumbagi kätt ja ka mõlemat kätt korraga. Selline passiivse poole äratamaine ja talle sõna andmine oli väga vabasatav.
* * * * * *
* * * * * *
* * * * * *
* * * * * *
* * * * * *
Kuidas Sa jäid rahule kokkusaamiste ülesehitusega?
*
Kõik kulges rahulikus tempos, oli aega häälestuda eesolevale kohtumisele.
*
Väga hästi oli ülesehitatud ja ma ei muudaks midagi.
*
Jäin rahule, väga lihtne oli ennast kuidagi ümber häälestada. Minu jaoks olid pisikestes gruppides tegutsemised, lisaks iseseisvatele, kõige toimivamad ja ühendavad grupi mõttes ka, kus saime üksteist lähemalt tundma, võibolla võiks selliseid harjutusi rohkem olla.
*
Jäin rahule ja ei muudaks midagi. Ava- ja lõpuringid olid head struktureerivad ja gruppi ühendavad osad. Meeldis ka see, et teemad tegelikult vaheldusid. Ei käsitletud nt intensiivselt ja korduvalt ühtesid ja samu teemasid, vaid olid erinevad teemad ja rõhuasetused. Eks see olegi nii, et kui keegi tahab mingi teema juurde tulla või see on tema jaoks oluline, siis leiab ta selle igalt poolt üles. Samas, kui teemad on erinevad, pakub see ka seda enam rohkem võimalusi ühe ja sama erinevaid tahke avada.
*
Väga sobis.
* Ülesehitus oli väga hea ja loogiline.
*
Mõnel korral mõtlesin, et võiks pikemaltki jagada ja arutada.
*
Minu meelest oli kõik paigas. Sissejuhatus, et häälestuda, pikemad harjutused ja jagamisring lõpetuseks.
*
Ma arvan, et kõik toimis, oli vaheldusrikas ja paar tundi oli täpselt paras aeg.
* * * * * *
* * * * * *
* * * * * *
* * * * * *
* * * * * *
Kas kasutatavad kunstivahendid ja materjalid oli Sinu jaoks piisavad?
* Kõike oli minu jaoks küllaga. Mul oli raske valida vahel, otsustada.
*
Valik oli lai, isegi kui mõnel korral olid vahendid ja lähenemine ette antud, siis teisel korral või teise ülesande lahendamisel võis valida selle, mis endale meelepärasem tundus.
*
Materjale oli piisavalt, algaja kasutajana ei oska enamat tahta. Meeldis, et ise sai valida ja ei survestatud vahendite valikul.
*
Olid täiesti piisavad. Eriti puu tegemise puhul, kus sai kasutada kõike alates paberist kuni nööpide ja sulgedeni välja. Selline materjali rohkus võib olla üllatavalt inspireeriv. Mõeldes oma savivõõristusele, võiks ehk nt kasutada plastiliini, mis lisab plastilisusele ka värvi aspekti?
* * * * * *
* * * * * *
* * * * * *
* * * * * *
* * * * * *
Kas mina juhendajana olin Sinu jaoks piisavalt olemas, arusaadav, toetav...?
* Sa tead, mida teed. Tundsin, et iga kohtumine on ette valmistatud, meeldivad vestlusringid tagasiside andmiseks olid hästi juhitud. Mul on küll tunne, et iga osaleja sai piisavalt tähelepanu.
*
Minule sa sobisid hästi.
* Oli tunda Sinu empaatiat, märkamist, pühendumist ja kuidagi sellist igaühe väärtustamist ja oluliseks pidamist ning ka isiklikku lähenemist, märkamist, julgustamist, hoolimist.
* Mõnusas ruumis, sundimatus õhkkonnas on hea enda üle mõtiskleda ja sinu antud ülesanded aitavad ja toetavad seda tegevust. Grupis on seda parem teha, sest teised toetavad (kaudselt).
* Ma olen väga väga tänulik, et sellist asja korraldad ja läbi viid, ja et leidsin selle kursuse ja et leidsin ka väikse julgusehetke, et end kirja panna ja teise väikse julgusehetke, et kohale tulla. Aitäh Sulle!
*
Minu meelest väga hea, ülesannete selgitused olid selged ja arusaadavad. Ei oska midagi soovitada, arvan et sa tead ise millal või mida muuta või katsetada. Mina jäin igati rahule.
*
Sada protsenti. Eriti meeldis Sinu kaasamõtlemine, heas mõttes urgitsemine ja samas privaatsuspiiri pidamine. Mina oleks vajanud täpsemat juhendamist hingamisharjutuste sooritamisel. Kuidas jõuda vajaliku rütmini.
*
Jah. Tore, et ka ise mitmest tegevusest/mõttevahetusest osa võtsid ja oma mõtteid jagasid. Talud hästi ka vaikuse ja tühjuse hetki ja lased neil tekkida ja olla. Võibolla su enda rahulik olek, veidi sissepoole kõne lõigi fooni kogu rühmatööks, aga sellist, mitte liigselt sekkuvat juhendamist eelistan ma iga kell sellisele, kus juhendaja/terapeut üritab inimese eest liigselt ära sõnastada või oma tõlgendusi peale suruda. Seega lõppkokkuvõttes oli sinu lähenemine parim võimalik.
* * * * * *
* * * * * *
* * * * * *
* * * * * *
* * * * * *
Vajalik on enda mõtted valjusti välja öelda.
* Need kaks tundi pühapäeviti olid lõpuks ometi aeg enda heaoluks ja enda sisemaailmas, mõtetes, tunnetes ringi rändamiseks. Väga oluline roll osade pikalt vindunud probleemide, muremõtetega silmitsi seismisel, lahendamisel ja ka jagamisel ja rääkimisel. Ma olen ikka öelnud, et kannan endaga seljakotis kaasas kõiki neid probleeme, muresid ja ei teadnud enam kui palju neid sinna enam mahub või kui kaua jaksan neid veel tassida. Võin öelda, et iga meie pühapäevase kunstiteraapia kohtumise järel see raske seljakott kergenes vähehaaval ja nüüd on see juba päris kerge. Samal ajal lisandus seljakotti iga kohtumise järel sellist kergust, uut energiat, lootust ja lohutust, pisut rohkem iseenda armastamist ja iseendaga sõbrunemist. Ma mäletan kuidas kunstiteraapiaõhtutelt väljusin ja mõtlesin, kui hea on olla, justkui ringi lendleval, hõljuval liblikal. Minu jaoks kunstiteraapia kohtumistel oli väga oluline roll ka sellel, et see haaras mind ja see, et sain vähemalt kaks tundi iga nädal ennast igasugusest olmemõtetest ja muredest, siginast-saginast välja lülitada, aega kaduda. Kunstiteraapia kohtumistele järgnes selline päris tõeline puhkeseisund, et mu pea oli klaar ja mõtetest tühi veel ka terve ülejäänud õhtu, seda juhtub minu puhul väga harva.
Mis Sulle eriti meeldis?
* Ma sain aru, et olen õiges kohas, kuna selline piltide ja kunstiteraapiavõtete abil minu avamine ja rääkima saamine toimib, lisaks sellele, et sellel kõigel on tervendav mõju.
* Kõik ülesanded, mis olid ettearvamatud, meeldisid mulle eriti, mõne puhul lausa lõpuni välja ei teadnud, mis saab või valmib. Savivoolimine oli see, mida alguses pelgasin, aga kindlasti oli see üks minu vaieldamatu lemmik.
* Tore oli, et täiesti võõraste inimestega suhtlemine oli pingevaba.
* Väga tore seltskond, väga erinevad inimesed, aga selgus, et meil on piisavalt palju ühist, et tekiks mõnus olemine. Ülesanded - väga huvitavalt püstitatud, eelkõige positiivse minapildi toetamiseks, erinevad tehnikad (pliiatsid, pastellid, värvid, savi, kollaaž jm), erinevad meeled haaratud (kuulmine, nägemine, haistmine, kompimine), nii üksi, paaris, väikestes rühmades kui suures ringis teemade läbitöötamine. Meeldis see, et osalejal oli alati võimalus ise valida, kuidas ta ülesande lahendab (ei olnud "õiget" ega "valet" lahendust), mida ja kuidas ta täpselt käsitleb, kui palju ta ennast avab. Mitte kedagi ei sunnitud tema mugavustsoonist välja, et tekiks ärevus ja ebamugavustunne.
* Kõik: ruum, juhendaja, kaaslased ja seda, et sain abi.
* Erinevad vahendid, erineva pikkusega ülesanded, erinevad küsimused - varieeruvus.
* See vabadus ja võimalus väljendada ennast mitteverbaalselt.
* Põnevad uued tehnikad ja enda avastamine läbi loovuse.
* Selged juhised harjutuste tegemisel, piisav ajavaru sooritamiseks, juhendaja edasi- ja tagasisidestamine.
* Mulle meeldis turvaline teadmatus - teadmatus, mis mind sel õhtul ees ootab ja samas kindlustunne, et olen heades kätes ja et kõigel on just tema õige aega ja koht.
* Need kohtumised toetasid omal moel mu teekonda. See oli ka mu ootus ja osalemise eesmärk.
* * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * *
* Hea tunne oli. Õhkkond oli sõbralik ja pingevaba.
* Väga vabalt, turvaliselt ja hästi.
* Väga hästi, kõik olid väga sõbralikud, toetavad juba esimesest kohtumisest peale valdas hea energia. Ilusad-head inimesed.
* Turvaliselt, oodatuna, kaasatuna.
* Hubaselt ja turvaliselt.
* Grupi liikmed ja selles grupis olemine mõjusid mulle väga inspireerivalt.
* Üldjoontes eelistan ma omaette nokitseda, kuid grupitöö andis hea vahelduse ja võimaluse erinevaid teemasid eri vaatenurkadest näha. Tore, et meie grupp oli üsna tilluke, nii et igaühel oli ruumi olla ka omaette ning samas koos. Alguses tundus grupp veidi hillitsetud ning ebalev ja pigem sissepoole suunatud, samas ei olnud survet kõneleda lihtsalt kõnelemise pärast. Nii jäi rohkem ruumi iseendaga tegeleda.
* * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * *
* Olin siiralt üllatunud kui hästi see toimis, kõik kogu tervik. Kõik vastused, mis enda jaoks leidsin on minu jaoks väga olulised. Mul oli ja on neid nõuandeid väga vaja. Ei teadnud, et nii targad vastused minu sees peidus olid.
* Viimane kohtumine oli vägev, kõigi näituseid näha ja mõtteid kuulda.
* Valgest paberist skulptuuri valmistamine, mustale paberile visandamine ja pärast lõpptulemus.
* Vastuste otsimine tekkinud küsimustele läbi vastustööde tegemise.
* Ka näiliselt kõige tavalisem või mittemidagiütlevam asi, ese, kujutis võib hakata kõnelema, kui lasta sel seda teha, kui pöörata sellele oma tähelepanu ja olla kohal. Minu jaoks olidgi need paar pühapäevaõhtust tundi kohaolemise harjutus - võimalus keksenduda oma sisemaailmale, mille hääl mõnikord argikäras kaotsi läheb. Neil õhtutel, aga oli sellel häälel kõla ja võimalus öelda asju, mida ammu oleksin pidanud endale meelde tuletama.
* Oli mõtlemapanevaid kohtumisi endaga.
* Igas kohtumises oli mingi ahhaa-elamus. Kord oli see ehk suurem, kord väiksem, aga ikka olemas. Tähelepanu suunamine kindlale tegevusele, teemale jne on juba iseenesest väga väärtuslik. Mulle meeldis tugevuste puu meisterdamine, sest selles oli midagi väga sügavat ja samas lapsemeelset. Kuid veelgi enam vist meeldis üks esimesi kohtumisi, kus oli vaja kasutada kordamööda kumbagi kätt ja ka mõlemat kätt korraga. Selline passiivse poole äratamaine ja talle sõna andmine oli väga vabasatav.
* * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * *
* Väga hästi oli ülesehitatud ja ma ei muudaks midagi.
* Jäin rahule, väga lihtne oli ennast kuidagi ümber häälestada. Minu jaoks olid pisikestes gruppides tegutsemised, lisaks iseseisvatele, kõige toimivamad ja ühendavad grupi mõttes ka, kus saime üksteist lähemalt tundma, võibolla võiks selliseid harjutusi rohkem olla.
* Jäin rahule ja ei muudaks midagi. Ava- ja lõpuringid olid head struktureerivad ja gruppi ühendavad osad. Meeldis ka see, et teemad tegelikult vaheldusid. Ei käsitletud nt intensiivselt ja korduvalt ühtesid ja samu teemasid, vaid olid erinevad teemad ja rõhuasetused. Eks see olegi nii, et kui keegi tahab mingi teema juurde tulla või see on tema jaoks oluline, siis leiab ta selle igalt poolt üles. Samas, kui teemad on erinevad, pakub see ka seda enam rohkem võimalusi ühe ja sama erinevaid tahke avada.
* Väga sobis.
* Ülesehitus oli väga hea ja loogiline.
* Mõnel korral mõtlesin, et võiks pikemaltki jagada ja arutada.
* Minu meelest oli kõik paigas. Sissejuhatus, et häälestuda, pikemad harjutused ja jagamisring lõpetuseks.
* Ma arvan, et kõik toimis, oli vaheldusrikas ja paar tundi oli täpselt paras aeg.
* * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * *
Kas kasutatavad kunstivahendid ja materjalid oli Sinu jaoks piisavad?
* Kõike oli minu jaoks küllaga. Mul oli raske valida vahel, otsustada.
* Valik oli lai, isegi kui mõnel korral olid vahendid ja lähenemine ette antud, siis teisel korral või teise ülesande lahendamisel võis valida selle, mis endale meelepärasem tundus.
* Materjale oli piisavalt, algaja kasutajana ei oska enamat tahta. Meeldis, et ise sai valida ja ei survestatud vahendite valikul.
* Olid täiesti piisavad. Eriti puu tegemise puhul, kus sai kasutada kõike alates paberist kuni nööpide ja sulgedeni välja. Selline materjali rohkus võib olla üllatavalt inspireeriv. Mõeldes oma savivõõristusele, võiks ehk nt kasutada plastiliini, mis lisab plastilisusele ka värvi aspekti?
* * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * *
Kas mina juhendajana olin Sinu jaoks piisavalt olemas, arusaadav, toetav...?
* Sa tead, mida teed. Tundsin, et iga kohtumine on ette valmistatud, meeldivad vestlusringid tagasiside andmiseks olid hästi juhitud. Mul on küll tunne, et iga osaleja sai piisavalt tähelepanu.
* Minule sa sobisid hästi.
* Oli tunda Sinu empaatiat, märkamist, pühendumist ja kuidagi sellist igaühe väärtustamist ja oluliseks pidamist ning ka isiklikku lähenemist, märkamist, julgustamist, hoolimist.
* Mõnusas ruumis, sundimatus õhkkonnas on hea enda üle mõtiskleda ja sinu antud ülesanded aitavad ja toetavad seda tegevust. Grupis on seda parem teha, sest teised toetavad (kaudselt).
* Ma olen väga väga tänulik, et sellist asja korraldad ja läbi viid, ja et leidsin selle kursuse ja et leidsin ka väikse julgusehetke, et end kirja panna ja teise väikse julgusehetke, et kohale tulla. Aitäh Sulle!
* Minu meelest väga hea, ülesannete selgitused olid selged ja arusaadavad. Ei oska midagi soovitada, arvan et sa tead ise millal või mida muuta või katsetada. Mina jäin igati rahule.
* Sada protsenti. Eriti meeldis Sinu kaasamõtlemine, heas mõttes urgitsemine ja samas privaatsuspiiri pidamine. Mina oleks vajanud täpsemat juhendamist hingamisharjutuste sooritamisel. Kuidas jõuda vajaliku rütmini.
* Jah. Tore, et ka ise mitmest tegevusest/mõttevahetusest osa võtsid ja oma mõtteid jagasid. Talud hästi ka vaikuse ja tühjuse hetki ja lased neil tekkida ja olla. Võibolla su enda rahulik olek, veidi sissepoole kõne lõigi fooni kogu rühmatööks, aga sellist, mitte liigselt sekkuvat juhendamist eelistan ma iga kell sellisele, kus juhendaja/terapeut üritab inimese eest liigselt ära sõnastada või oma tõlgendusi peale suruda. Seega lõppkokkuvõttes oli sinu lähenemine parim võimalik.
* * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * *